o tawa ijo lipu

akesi pi monsi kiwen

tan lipu lipu Wikipesija
(tan nimi "akesi poki")
sitelen pi akesi monsi kiwen

akesi pi monsi kiwen anu akesi poki li akesi pi kulupu Tetusine (toki Lasina la Testudines).[1]

akesi ni li jo e poki. selo monsi en selo anpa li lon. ona tu li kama wan li awen e sijelo. akesi li ken ala weka e poki sama len.[2]

akesi monsi li ken kala
akesi li ken soweli

akesi poki ma en akesi poki telo li lon. ona ale li lon kulupu pi akesi poki. kulupu ni li Testudines.[3]

akesi poki pi telo suli li lon kulupu Chelonioidea. kulupu lili tu li lon: kulupu Cheloniidae en kulupu Dermochelyidae.[4] kulupu Chelydridae en kulupu Dermatemydidae en kulupu Kinosternidae kin li lon kulupu Cryptodira.

sitelen ni kama li pana e sona pi kulupu mama pi kulupu Testudines. sona ni li tan pali sona. jan Crawford en jan Thomson en jan ante li kama sona e sona pi sama mute. [5] [6]

Testudines
Pleurodira

Chelidae




Pelomedusidae


Podocnemididae




Cryptodira

Trionychia
Carettochelyidae


Trionychidae







Testudinoidea

Emydidae


Platysternidae




Geoemydidae


Testudinidae

Chelonoidis denticulatus
akesi poki pi noka jelo



Chelonoidis carbonarius
akesi poki pi noka loje








Chelonioidea
Cheloniidae

 


Dermochelyidae

 



Chelydroidea

Chelydridae



Kinosternoidea
Dermatemydidae


Kinosternidae









akesi ni li jo e sijelo kiwen walo lon insa poki.

unpa en kama suli

[o ante | o ante e toki ilo]
akesi pi monsi kiwen li unpa

tenpo unpa la mije li wile utala e mije ante pi alasa meli kepeken nasin ni: mije li anpa e mije ante li uta e mije ante li utala kepeken monsi kiwen.

tenpo lili la mije li ken kalama.

unpa li pini la meli li ken awen jo e telo mije lon lupa ona.

meli li pana e sike mama la ona li pali e lupa ma. ni li pona tawa akesi lili.

akesi pi monsi kiwen li lili

akesi lili li kama tan sike mama. akesi lili li akesi kala la ona li tawa telo.

akesi suli li olin ala e lili ona tan ni: mama li sona ala e lili.

akesi li lon ma la ona li moku e kasi. akesi li lon telo la ona li moku e kala. taso, akesi li ken moku e ante.

akesi pi monsi kiwen li ken lon tenpo mute a.

akesi poki li lon ma mute.

  1. ni li tan Encyclopaedia Britannica. mi lukin e ni lon tenpo 2026-01-26.
  2. ni li tan Animal Diversity Web (University of Michigan) lon tenpo 2003-05-31. mi lukin e ni lon tenpo 2026-01-26.
  3. ni li tan Animal Diversity Web (University of Michigan) lon tenpo 2003-05-31. mi lukin e ni lon tenpo 2026-01-26.
  4. ni li tan NOAA (AOML). mi lukin e ni lon tenpo 2026-01-26.
  5. ni li tan N. G. Crawford; J. F. Parham; A. B. Sellas; B. C. Faircloth; T. C. Glenn; T. J. Papenfuss; J. B. Henderson; M. H. Hansen; W. B. Simison (2015), Molecular Phylogenetics and Evolution 83:250–257 lon tenpo 2015. mi lukin e ni lon tenpo 2026-01-26.
  6. ni li tan R. C. Thomson; P. Q. Spinks; H. B. Shaffer (2021), Proceedings of the National Academy of Sciences 118(7):e2012215118 lon tenpo 2021. mi lukin e ni lon tenpo 2026-01-26.