akesi pi monsi kiwen

akesi pi monsi kiwen anu akesi poki li akesi pi kulupu Tetusine (toki Lasina la Testudines).[1]
akesi ni li jo e poki. selo monsi en selo anpa li lon. ona tu li kama wan li awen e sijelo. akesi li ken ala weka e poki sama len.[2]
kulupu
[o ante | o ante e toki ilo]

akesi poki ma en akesi poki telo li lon. ona ale li lon kulupu pi akesi poki. kulupu ni li Testudines.[3]
akesi poki pi telo suli li lon kulupu Chelonioidea. kulupu lili tu li lon: kulupu Cheloniidae en kulupu Dermochelyidae.[4] kulupu Chelydridae en kulupu Dermatemydidae en kulupu Kinosternidae kin li lon kulupu Cryptodira.
sitelen ni kama li pana e sona pi kulupu mama pi kulupu Testudines. sona ni li tan pali sona. jan Crawford en jan Thomson en jan ante li kama sona e sona pi sama mute. [5] [6]
| Testudines | |
insa
[o ante | o ante e toki ilo]akesi ni li jo e sijelo kiwen walo lon insa poki.
unpa en kama suli
[o ante | o ante e toki ilo]
tenpo unpa la mije li wile utala e mije ante pi alasa meli kepeken nasin ni: mije li anpa e mije ante li uta e mije ante li utala kepeken monsi kiwen.
tenpo lili la mije li ken kalama.
unpa li pini la meli li ken awen jo e telo mije lon lupa ona.
meli li pana e sike mama la ona li pali e lupa ma. ni li pona tawa akesi lili.

akesi lili li kama tan sike mama. akesi lili li akesi kala la ona li tawa telo.
akesi suli li olin ala e lili ona tan ni: mama li sona ala e lili.
moku
[o ante | o ante e toki ilo]akesi li lon ma la ona li moku e kasi. akesi li lon telo la ona li moku e kala. taso, akesi li ken moku e ante.
suli tenpo
[o ante | o ante e toki ilo]akesi pi monsi kiwen li ken lon tenpo mute a.
ma lon
[o ante | o ante e toki ilo]akesi poki li lon ma mute.
tan sona
[o ante | o ante e toki ilo]- ↑ ni li tan Encyclopaedia Britannica. mi lukin e ni lon tenpo 2026-01-26.
- ↑ ni li tan Animal Diversity Web (University of Michigan) lon tenpo 2003-05-31. mi lukin e ni lon tenpo 2026-01-26.
- ↑ ni li tan Animal Diversity Web (University of Michigan) lon tenpo 2003-05-31. mi lukin e ni lon tenpo 2026-01-26.
- ↑ ni li tan NOAA (AOML). mi lukin e ni lon tenpo 2026-01-26.
- ↑ ni li tan N. G. Crawford; J. F. Parham; A. B. Sellas; B. C. Faircloth; T. C. Glenn; T. J. Papenfuss; J. B. Henderson; M. H. Hansen; W. B. Simison (2015), Molecular Phylogenetics and Evolution 83:250–257 lon tenpo 2015. mi lukin e ni lon tenpo 2026-01-26.
- ↑ ni li tan R. C. Thomson; P. Q. Spinks; H. B. Shaffer (2021), Proceedings of the National Academy of Sciences 118(7):e2012215118 lon tenpo 2021. mi lukin e ni lon tenpo 2026-01-26.